Kuni 19. sajandi alguseni valmistati ultramariinsinist pigmenti poolvääriskivist lasuriit. Alates aastast 1829 hakati tootma ka sünteetilist ultramariini, mille keemiline valem on sama. See pigment on tuntud oma erksa ja sügava sinise tooni poolest, mis varieerub helesinisest tumesiniseni. Maksimaalselt võib seda toonitavale tootele lisada kuni 5%. Kasutamisel on soovitatav esmalt pigmendipulber vees lahustades moodustada pasta ning seejärel segada tootega. Lubjaga segamisel tuleks kasutada ära 24h jooksul, et vältida toonimuutusi.